/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/19/16787100t1hc4b9.jpg)
Kuku raadio saates «Keskpäevatund» panid saatejuhid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk põhirõhu koolielule, ent juttu tuli ka näiteks kaitsepolitsei värskest aastaraamatust.
Ainar Ruussaar rääkis viimasel nädalal kõneainet pakkunud koolielu muudatustest, et üks suuremaid probleeme on uuest õppeaastast ilmselt see, et linnast väljaspool elavatele lastele, kelle kodu on koolist vähemalt kolme kilomeetri kaugusel, peab transpordi muretsema kohalik omavalitsus. Seda sellisel juhul, kui näiteks bussigraafik ei ole sobiv.
«Ehk kui tunnid algavad kell 9, siis omavalitsus peab tagama, et see laps saab õigeks ajaks kooli. Probleem pole mitte selles, et laps saab kooli kell 9, vaid ühistransport on pandud käima selle järgi, kuidas ja mis kell algab töö paljudes teistes ettevõtetes seal piirkonnas.»
Tema sõnul võib tundide alguse nihutamine võib-olla suuremates linnades toimida küll, ent maapiirkondades ta seda hästi ette ei kujuta.
Ignar Fjuk loetles määruse eelnõust erinevaid punkte: kooli hoov peab olema puhas, hoovis ei tohi ladustada prügi ning muru ja hein peavad olema mõistliku kõrgusega, kooli päevakavas peab olema õpilastele edaspidi ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit, õpilasel peab olema võimalus liikuda tunni ajal või teha sirutuspause.
«Ma kujutan ette, et igas klassis tekib üks selline valjuhäälne kõneisik, kes hakkab siis demonstreerima seda, kuidas tunni ajal võiks vabalt liikuda. Milleks selliseid regulatsioone seada?» imestas ta.
Fjuki meelest on kõige juures olulisem hoopis see, kes koolis õpet annab ning ta tõi välja, et viimaste uudiste järgi on Eestis kvalifikatsioonita – magistrikraadi või õpetaja kutseta –õpetajaid 24 protsenti.
«Haridus- ja teadusministeerium on algatanud nende väljapuksimise, ütlemata, kes siis nende asemel peaks õpetama,» ütles Fjuk. Ta selgitas, et nii mõnegi omavalitsuse jaoks on vastava kvalifikatsioonita õpetaja kaasamine vahel ainus võimalus, et tunnid üldse toimuda saaksid.
Tema sõnul on ministeeriumi praegune ettevõtmine teemasse süvenedes täiesti ebavajalik ning sellega, et Eestis oleks piisavalt nõuetele vastavaid õpetajaid, oleks pidanud tegelema juba varem. «Neid küll õpetatakse, aga teiselt poolt on veel olulisem see, et saada aru, miks õpetajad, kes omandavad vastava kutse, ei hakka tööle oma erialal. Need on need suured probleemid, millega ma ootan, et haridusministeerium peaks kestvalt tegelema, aga ei tegele,» lisas Fjuk.
Veel tundub talle, et õpilastel ja nende vanematel on üha suuremad õigused kooliellu sekkumiseks ja õpetajatele nõudmiste esitamiseks ning psüühiline surve ei võimaldavat neil tervist kahjustamata töötada.
«Ma ei ole sinuga päris nõus, et lapsevanemate psüühiline surve õpetajatele on nii suur, et õpetajad seetõttu lahkuvad,» ütles Ruussaar ja lisas, et pigem on need põhjused muus, mitte ainult palgas, mõnes koolis ka koormuses. «Probleeme on tegelikult väga palju.»
Priit Hõbemägi peatus ka teemal, et koalitsioon on leppinud kokku, et tulevikus saab põhikooli lõpetada ka siis, kui õpilane saab eksamil tulemuseks null punkti, ent tema hinded tunnistusel on positiivsed. «Vabandage, tegelege mõistlike asjadega,» ütles ta, tuues välja, et Eesti on keerulises olukorras ning valitsusel on laual taolised küsimused.
Kuula pikemalt saatest!